Tsitaadid

Jumal

Kõigist kõikse kogemuse vormidest võime olla kõige enam kindlad Jumalas — kõige vältimatumas kõigist kohalolekutest, kõige reaalsemas kõigist faktidest, kõige elavamas kõigist tõdedest, kõige armastavamas kõigist sõpradest ja kõige jumalikumas kõigist väärtustest. [1127:4] …

Teaduses on Jumal Esimene Põhjus, religioonis kõikne ja armastav Isa, filosoofias ainus olend, kes on iseolev ning kelle eksistents ei sõltu teistest olenditest, vaid kes annetab olemasolu reaalsust heldelt kõigele ja kõigile. Kuid läheb tarvis ilmutust näitamaks, et teaduse Esimene Põhjus ja filosoofia iseolev Ühtsus on religiooni Jumal, tulvil armu ja headust ning kohustunud teoks tegema oma maapealsete laste igavese kestmise. [59:3]

Ärge lubage seda, et Jumala suurus, tema lõpmatus ähmastaks või varjutaks tema isiksust. „Kes kõrva on istutanud, kas tema ei peaks kuulma? Kes silma on valmistanud, kas tema ei peaks nägema?” Kõikne Isa on jumaliku isiksuse tipp, kõiges loodus on ta isiksuse lähe ja lõppsiht. Jumal on ühtaegu nii lõpmatu kui ka isikuline, ta on lõpmatu isiksus. Tõesti, Isa on isiksus hoolimata sellest, et tema isiku lõpmatus seab ta alatiseks kõrgemale aineliste ja piiritletud olendite mõistmisvõimest. [27:3]

Surelike meeles Urantial — nõnda kõlab teie maailma nimi — valitseb suur segadus niisuguste mõistete nagu Jumal, jumalikkus ja jumalus tähenduse suhtes. Inimesed tunnevad end veelgi suuremas segaduses ja ebakindlamad olevat nende arvukate mõistetega tähistatud jumalike isikute omavaheliste suhete vallas. [1:1]

Ilmutus

Teame hästi oma ülesandega seonduvaid raskusi; mõistame, et jumalikkuse– ja igavikukäsituste keelt on võimatu täielikult tõlkida sureliku mõistuse piiritletud mõistete keele sümbolitesse. Teame aga sedagi, et inimmeeles elab Jumala fragment ning et inimhingega koos elab Tõe Vaim; teame veel, et need vaimujõud liituvad, võimaldamaks ainelisel inimesel aduda vaimsete väärtuste tõelisust ning mõista universumi tähenduste filosoofiat. Veelgi kindlamini teame aga seda, et need Jumaliku Kohaloleku vaimud suudavad aidata inimesel vaimselt omandada kogu tõde, mis võimaldab isikliku usukogemuse — jumalateadvuse — pidevalt areneva reaalsuse avardumist. [17:2]

Eksistentsi eesmärk

Universumite kulgemisel läbi ruumi on oma suur ja auline eesmärk. Kogu teie surelik heitlus ei ole mitte asjatu. Me kõik moodustame osa tohutust kavast, hiiglaslikust ettevõtmisest, ja just selle ettevõtmise määratu suuruse tõttu on võimatu sellest korraga ja ühe elu jooksul eriti palju näha. Me kõik moodustame osa igavesest projektist, mida juhendavad ja mille töötavad välja Jumalad. Kogu see imepärane ja universaalne mehhanism liigub majesteetlikult läbi ruumi Esimese Suure Allika ja Keskme piiritu mõtte ning igavese eesmärgi muusika taktis. [364:3]

Jumala meeles on plaan, mis hõlmab kõiki tema tohutute valduste loodud–olendeid ja see plaan on piiritute võimaluste, piiramatu progressi ning lõputu elu igavene eesmärk. Ja niisuguse võrratu tee piiritud aarded kuuluvad teile, kui te nende poole püüdlete! Ees on igavikuline siht! Teie ees on jumalikkuseni jõudmise avastusretk! On alanud võidujooks täiuse suunas! Kõik soovijad võivad alustada teed ja igal inimolendil, kes jookseb usu ja usalduse jooksu, kroonib pingutusi kindel võit, kui ta juhindub oma tee igal sammul oma sisimas elavast Adjusterist ja sellest Universumi Poja heast vaimust, mida on nii lahkelt kõigele lihalikule välja valatud. [365:3—4]

Teie lühiajaline viibimine Urantial, sellel surelike lapsepõlvesfääril, on vaid üks lüli, kõige esimene lüli pikas ahelas, mis peab ulatuma üle universumite ja läbi igaveste ajastute. See, mida te selles esimeses elus õpite, polegi nii oluline; tähtis on selle elu elamise kogemus ise. Isegi selle maailma töö, ehkki ka see on ülimalt tähtis, pole kaugeltki nii oluline kui see, kuidas te seda tööd teete. Õiglase elu eest ei saa ainelist tasu, kuid sellest saab sügava rahulduse — teadlikkuse saavutatust — ning see ületab kõik mõeldavad ainelised hüvitused. [435:6]

Jumal pole pelgalt lõppsihi määraja: ta on inimese igavene lõppsiht. Kogu mittereligioosne inimtegevus üritab painutada ja moonutada universumit mina teenimiseks; tõeliselt usklik isik püüab oma mina universumiga samastada ning seejärel pühendada selle ühendatud mina toimingud kaasolendite — nii inimlike kui ka üleinimlike — universumiperekonna teenimisele. [67:1]

…surm kujutab endast vaid seiklusterohke lõputu elujärgu algust, ootustest tulvil igavese elu, igikestva avastusretke algust. [159:6]

Jumala tahte täitmine

Ärge unustage, et on ainult üks avastusretk, mis annab rohkem rahuldust ja on erutavam kui püüd avastada elava Jumala tahet — see on ülev kogemus, mis saadakse ausast püüdest seda jumalikku tahet täita. Ärge unustage, et Jumala tahet saab täita igal maisel tegevusalal. Mõned kutsumused ei ole pühad, teised on aga ilmalikud. Kõik on püha nende elus, keda juhib vaim; see tähendab, et nad alluvad tõele, neid õilistab armastus ja valdab halastus ning piirab ausus — õiglus. [1732:4]

Religioon

Jeesus lausus: „…me hakkame üsna pea julgelt kuulutama uut religiooni — mis pole mitte religioon selle sõna kaasaegses tähenduses, vaid on religioon, mis toetub põhiliselt inimmeele sisimas elavale Isa jumalikule vaimule; religioon, mille autoriteet tuleneb selle vastuvõtmise viljadest, mis ilmuvad nii kindlalt peagi kõigi nende isiklikus kogemuses, kes selle kõrgema vaimse osaduse tõdesid tõeliselt uskuma hakkavad.” [1730:0] Jeesus rajas isikliku kogemuse religiooni Jumala tahet täites ja inimeste vennaskonda teenides. [2092:4] Kui religioon ei kaota oma motivatsiooni teenida ühiskonda isetult ja armastusega, pole mingit ohtu selles, kui religioon muutub üha enam isiklikuks asjaks — isiklikuks kogemuseks. [1090:3] …religioon ongi tegelikult ainult ja tervenisti isiklik kogemus. [1539:4] Jeesus ütles: „…nüüd tulin mina teile andma isiklikku religiooni.”

Palve

Jumal vastab hinge hoiakule, mitte sõnadele. … Paluge ainult väärtusi, mitte asju; arengut, mitte rahuldust. [1002:4—5] Palve peab panema inimest vähem mõtlema, kuid rohkem mõistma: see pole mõeldud teadmiste suurendamiseks, vaid pigem taipamise avardamiseks. [1616:6]

Teadus, filosoofia ja religioon

Tajumismeelte matemaatiline loogika tunneb ära aine–energia, meel–aru ja loogiline mõtlemine teab intuitiivselt oma moraalset kohust ning vaim–usk (palveldamine) on vaimse kogemuse reaalsuse religioon. Need peegelduva mõtlemise kolm põhitegurit võivad isiksuse arengu käigus ühenduda ja kooskõlastuda, ent nad võivad ka muutuda ebavõrdelisteks ning oma toimimises üksteisest täiesti lahus seista. Kui nad aga ühenduvad, on tulemuseks tugev iseloom, mille aluse moodustavad omavahel suhteseoses olevad reaalsete faktidega tegelev teadus, eetiline filosoofia ja ehe religioosne kogemus. Ning just need kolm kosmilist vahetut tunnetust muudavadki asjadega, tähendustega ja väärtustega seostuva inimkogemuse objektiivselt paikapidavaks ning reaalseks. [192:6]

Armastus

Kogu tõeline armastus on Jumalast ja inimene saab jumalikku armastust, kui ta ise oma kaaslastele seda armastust annetab. Armastus on dünaamiline. Seda ei saa kunagi kütkeis hoida; see on elav, vaba, põnev ja alati liikuv. Inimene ei saa kunagi võtta Isa armastust ja seda oma südamesse vangistada. Isa armastus võib saada surelikule inimesele reaalseks ainult läbi selle inimese isiksuse, kes seda armastust omakorda oma kaaslastele jagab. [1289:3]

Kannatused ja kurjus

Isa ei saada kannatusi meelevaldse karistusena väärtegude eest. [1661:5] Mõned kannatavad ajalike õnnetusjuhtumite, teised oma esiisade eksimuste pärast, mõned teist aga virelevad oma ajaliku eksistentsi puudulike tingimuste mõjul. [1649:3] Jumal on nii positiivselt hea, et temas pole absoluutselt mingit kohta negatiivsele kurjale. Kuri on nende ebaküps ja mõtlematu väärsamm, kes avaldavad headusele vastupanu, lükkavad ilu tagasi ega ole tõele truud. [1429:3]

Lohutus

Jeesus kirjeldas Jumalat tundva sureliku sügavat kindlustunnet, kui ta ütles: „Mis loeb Jumalat tundvale, taevariiki uskuvale inimesele, kui kõik maised asjad varisevad kokku?” Ajutised tagatised on haavatavad, vaimsed tagatised aga vankumatud. Kui inimlike õnnetuste, isekuse, julmuse, vihkamise, õeluse ja kadeduse tõusulained pekslevad ümber sureliku hinge, võite olla kindel, et on olemas sisemine bastion, vaimu tsitadell, mida on absoluutselt võimatu vallutada; see kehtib vähemasti kõigi nende inimolendite kohta, kes on usaldanud oma hinge nende sisimas elavale igavese Jumala vaimule. [1096:4]